Türgi Vabariigi aastapäevast ja Atatürk'ist.

Sel nädalalõpul, 29.oktoobril on Türgis aasta tähtsaim pidupäev - Vabariigi aastapäev.   Seekord kaheksakümne seitsmes!   Tuleb vist suur pidu!  Juba eelmise nädala alguses hakati linna punaste õhupallide, vimplite ja türgi lippudega kaunistama.   Lippe on neil igapäevaselt niigi palju väljas, aga praegu on pool linna punane.  Olen lugenud, et oodata on suuri paraade ja muid avalike pidustusi.  Türklased on väga uhked oma riigi ja rahvuse üle ning armastavad oma arvamust avalikult jagada.

Türgi kuulutati ametlikult vabariigiks 29.oktoobril 1923. aastal.  Peaassamblee valis ühehäälselt Türgi Vabariigi esimeseks presidendiks Mustafa Kemal Atatürk'i.  

Türgi Vabariik sündis Esimeses Maailmasõjas rängalt lüüasaanud Ottomani Impeeriumist.  Ottomani sõjakangelane Mustafa Kemal Pasha (sai hiljem aunimetuse Atatürk ehk kõigi türklaste isa) põgenes 1919. aastal Istanbulist Anatooliasse, kogus kokku Ottomani sõjaväe jäänused ning agiteeris rahavast vabariiki moodustama.   1923. aastaks oli impeerium lagunenud, konstitutsioon kirja pandud ning Ankarasse uus pealinn rajatud.
Uus valitsus viis läbi radikaalsed reformid:
- kaotati polügaamia
- naistele anti samasugused õigused kui meestele, ka õigus valida
- perekonnanime kasutusele võtmine
- eraldati valitsus ja religioon (sekulaarsus)
 -araabia tähestik asendati ladina tähestikuga
 -kaotati naiste kohustus kanda loori/ rätti ja pikk hõlsti
Atatürk püüdis iga hinna eest sisse viia demokraatlikku ühiskonnakorraldust, kuid rahvale demokraatia õpetamine oli ülimalt keeruline.
http://www.turkeytravelplanner.com/details/History/TurkishRepublic.html
Ma ei olegi aru saanud kas see, et Atatürki kujud ja pildid on igal pool, on propaganda või rahvale ta tõepoolest meeldib.   Atatürki pilt on igas poes, restoranis, bussis, inimestel kodus seina peal, jne.   Ühel päeval jagati pilte isegi tänaval.   Oleks pidanud ka ühe võtma...
Suurel määral on kindlasti tegemist riikliku "kohustusega".   YouTube on Türgis keelustatud (blokeeritud) ka selletõttu, et keegi oli seal Atatürki vastast infot levitanud.    Arutlusel on ka Facebooki keelustamine.   Demokraatlikud reformid ja rahva "tsiviliseerimine" mulle meeldib, kuid selline isikukultus ei ole minu jaoks.   Koju seina peale paneks ikka mõne kena maali või äärmisel juhul pildi oma perekonnast, mitte mõnest riigitegelasest.   Kindlasti mängib Atatürki pildi kõikjal eksponeerimises suurt rolli asja psühholoogiline pool - näed pilti, tuleb meelde demokraatia.   Rahvast on väga raske sajandite pikkustest harjumustest lahti kiskuda. Viimasel ajal on aga üha suurem osa türklastest islami traditsioonide poole tagasi pöördumas.   Tänavapilt on täis konservatiivsetest moslemitest pearättides naisi, keda pidi mingi statistika kohaselt olema üle 30%.  (Räti kandmine on muide ülikoolides, riiklikes asutustes, jms avalikes kohtades seadusega keelatud.)   Naiste osalus tööturul on ainult 24,6 % ja jätkab vähenemise trendi.   Peaminister kutsus alles hiljuti naisi avalikult üles sünnitama vähemalt 3 last ning pühenduma perele.  Valitsevates rigkondades suureneb lõhe ilmalike ja islamimeelsete erakondade vahel.   Viimased soovivad seaduste islamile allutamist ning usu tähtsustamist ühiskonnas.   Valitsus omakorda keelustas ühe islamimeelse partei, mis tõi kaasa rahva suure rahulolematuse.   Huvitav, mis sellest välja tuleb!   Mina isiklikult Türgi kiiresse "euroopastumisse" ei usu.