Lõuna ajal Taksimisse jõudmiseks ei kulunudki nii palju aega kui ma eelnevalt arvanud olin. Liiklus oli täitsa normaalne ning olin teisel kaldal juba ühe tunni ning kümne minutiga. Kuna olin transiidiks arvestanud igaks juhuks kolm tundi, siis aega oli kõvasti. Ilm oli ilus ning trammisõidu asemel jalutasin viimased 4-5 kilomeetrit Karaköy sadamast kooli poole. Muide, ühistranspordi pilet läks 1.novembrist kallimaks ning maksab nüüd 1.65 TLi.
Istanbuli kõige tuntum keeltekool Dilmer (http://www1.dilmer.com) asub täiesti ilmetus hoones suhteliselt nurga taga. Õnneks olin otsimisprotsessi juba paar nädalat tagasi läbinud, nii, et polnud enam probleemi.
Õige klassi leidmine osutus küllalt keeruliseks, sest administraator ise ka ei olnud kindel, kes millises klassis olema peab. Hiljem selgus, et kõik meie klassi inimesed olid õige koha alles teisel või kolmandal katsel leidnud:). Õpetajaid käis ka klassist kolm tükki läbi, enne kui õige kohale tuli:) Õnneks on meie õpetaja vägagi meeldiv inimene. Neid, kes enne teda klassi astusid, poleks endale õpetajaks küll soovinud.
Rahvast on klassis vähe, ainult viis inimest. Paistab, et kolm korda nädalas toimuv kursus pole nii populaarne kui viiepäevane. Seal oli klass rahvast päris täis.
Minu klassiruum.
Esimese päeva nelja tunniga jõudsime läbi käia sellise hulga materjali, mida tavaliselt (minu eelneva keelekursuse kogemuse põhjal) õpitakse nädalaga. Näiteks luges õpetaja meile oma kolmkümmend omadussõna ette ning seejärel tahtis, et me talle peast vastaksime. Sõnu nägime-kuulsime aga esimest korda! Sellise tempoga on kahe kuu pärast türgi keel selge:). Tõenäoliselt enam-vähem olekski kui ainult kogu info meelde jääks!
No comments:
Post a Comment